päike paistab jätkuvalt, aga juba allpool pilvi ka :)

Ups! Väike auk on tekkinud kirjutamisse. Pikad tööpäevad ja interneti öisus on teinud oma töö. Paar päeva järjest olen õhtal koju jõudes plaaninud tukastada tunnikesevõinii, et seejärel blogi täiendada, kuid ärganud alles hommikul. Piinlik lugu, teantean. Aga homme on meil puhkepäev, nii et saab öösel üleval kükitada ja kogunenud muljed üles kribada ja riputada. :)

Niih. Et siis jõudsime esmaspäeval Adelaide´i – päike paistis nagu loom. Võtsime lennujaamast kohaliku kesklinnasuunas liikuva liinibussi. Olime varem reisijuhist ühe backpackerite hosteli välja valinud ja üritasime bussisõidu ajal kaardil järge ajada, et õigel ajal maha üpata. Linnaplaan on siin väga lihtne, tänavad ei ole rästi, vaid ilusti risti. Hüppasime mingil peatänaval maha ja asusime orjenteeruma (ps j on taotluslik siin ja edaspidi siukstel juhtudel (a la varjant jms), kes veel ei tea :P). Reisijuhis kirjutas, et tegu miljonilinnaga, seega ma vist ütlesin teel hosteli poole väh 3 kui mitte 5 korda Kristelile, et jummala imelik, et nii vaikne on nii suures linnas! Tegu oli tööpäevase keskpäevaga.

Hosteli leidsime ilusti üles. Aaaga miskipärast olid uksed suletud, aknast paistis täielik tühjus ja uksel polnud ka ühtegi silti a la „olen lõunal, tulen 1h pärast“ vms. Vaatasime siis kaardilt järgmise lähima hosteli, mis osutus üle tee asuvaks. Seal astus õue mingi tüüp, kes siis läks meile bossi otsima. Bossilt selgus, et tegu oli mingi kohaliku tööpühaga, mida teised Austraalia regioonid peavad õigel ajal, aga Adelaide’s oodatakse ära mingi X üritusvõiasi ja siis võetakse vaba päev. Päris hästi aru ei saanud, millega tegu – esimene kokkupuude „austraalia keelega“, ju nõu. Hääldus oli tüübil lihtsalt nii ümmargune, et aru sain küll vaid pool jutust (vähemalt ma ise arvan, et poolest ikka sain :P).

Ühesõnaga meil vedas, et kuskile maanduda saime üleüldse sel pühal päeval. Hostel oli ikka parasjagu räpane, nii et me lasime järgmine päev sealt jalga. Toas oli 3 nari, wc ja dušš, aknaraamis peopesasuurune auk:

Voodiriietest vahetati ainult lina ja padjapüür, tekikotti mitte (kusjuures see nn puhas voodipesu nägi välja kõike muud kui puhas, rääkimata siledusest). Rõõmustasime Kristeliga, et olime teinud õige otsuse ja tlns endale magamiskotid muretsenud. Keerasimegi kohe magama, sest uni oli meeletu. Ärkasin mõne tunni pärast selle peale, et hunnik merisigu uikas akna taga. Aknast välja vaadates selgus, et merisigu ikkagi pole, oopis miskid linnud tegid merisea häält. :D
Mitte et me neid linde oleks näinud, aga merisigu ammugi mitte :P
Tarbisime ka hosteli suureprst kööki, päris rõve oli:

Seljakott on siin koguaeg seljas, sest kõigi maailma backpackeritega tuba jagades lihtsalt muudmoodi ei saa. :( Omikul tarbisime ära oma tasuta 15min netti (millega jõuab heal juhul meilboksis kirjad üle vaadata, aga kindlasti mitte vastata, kui tahad kauem kasutada, maksad hingehinda), seejärel tsekkasime üle esialgselt plaanitud hosteli üle tee ja kolisime kohe ümber :). Siin me siis olemegi. Maja suur ja elanikke palju, kuid seis on normaalsem – elu organiseeritum, antakse linad alla ja peale, ruume koristatakse (köök oli puhas!!!), interneti tarbeks on majapeal mitu arvutit, elanike korrale kutsumiseks on igalpool paras sildimajandus:

(PS ülemiselt realt on peegelduse tõttu kadunud 1 „C“-täht :D)

Ostsime öömaja kohe terveks nädalaks ja kasutasime ära talvesooduka :D. Maandusime 10ses dormis, kus tol hetkel oli ainsaks asukaks neiu HongKongist, kes räägib inglise keelt väga ägeda aktsendiga.

Teisipäev oli väga tõhus päev, leidsime praktselt ümber nurga asuva tax office´i (kuigi meie jaoks tähendas sinna kohale jõudmine ikkagi parasjagu edasitagasi kõmpimist :P) ja esitasime netiaplikatsiooni austraalias töötamiseks vajaliku tax file number´i saamiseks. Kätte pidavat selle saama kuni 10 päevaga. Kuigi HongKonglasest toanaaber oli just hommikul meile teatanud, et ullult kaua peab ootama, vähemalt kuu aega. Paras pabin tuli küll sisse selle peale.

Maksuasi aetud leidsime KingWilliamilt (Adelaide´i suurim tänav, kuhu „suubuvad“ kõik suuremad kõrvaltänavad) ühe panga – varem reisijuhi info põhjal välja valitud Commonwealthi, millega peaks saama maksta ja sularaha välja võtta igas Austraalia kolkas, isegi kui ATMi pole, siis postkontorites ja poodides. Kuna Kristel omab isicut, siis oli meie teenindaja nii lahke, et tegi meile veebruarini tasuta kontod – juhuuu! Võit ei ole küll midagi erilist – 4-6 doltsi kuus, aga ikkagi! :D Kaks töövõitu juba kirjas, suundusime mobiilioperaatorite otsingule. Vodafone´i JumboCap oli abiks.

Mingil hetkel uitasime hosteli allkorrusel retseptsiooni kõrval ringi ja vaatasime veits seinapealseid automüügikuulutusi ja retseptsionist küsis, kas otsime tööd. Meie reageering oli vist küll pelk suumaigutus ja „jain“-stiilis pearaputus+mhmh, sest olime küll mõelnud tööd vaadata kuskil lähedal farmis vms, kuid esialgu arvasime, et nädalakese ikka vaatame niisama ringi ja puhkame. Pealegi pold meil ju veel tax file numbert (TFN), mis töötada lubaks. Noooh, noormees vist ikka ei osanud me kehakeelt õigesti tõlgendada ja hakkas seletama, et mingi pakkumine on kolmap ja neljapäeval cd-sid, dvd-sid müüa, erilisi skille selleks vaja ei ole ja nii. Meie TFNi argument lükati ka ümber, sest tasu pidi olema „cash in hand“. Eks me siis mõtsime, et misse siis ära ei ole need 2 päeva töötada, sest mine sa tea, milla „päris tööle“ saame ja mõned lisadoltsid kuluvad marjaks päris kindlasti. Kristel helistas, tööks öeldi müük ja natuke raamatute väljapanemist, tulgu me aga kohale omiku kl 9 Adelaide´i showgroundile vaateratta juurde. Nii meie 2päevasest 2nädalaseks kujunenud tööots alguse saigi.

Aga nüüd on küll kell juba kolmveerandkakssada, nukk on veel vannist välja võtmata ja pliit plastiliinist puhastamata (või kuidas see täpselt nüüd oligi?), igastahes uni on jälle kohal ja tööasjust kirjutan pikemalt homme. Jutt läkski juba liiga pikaks. Edaspidi (pärast homset töönädalakokkuvõtet) luban, et nii pika jutuga ei tüüta ja sissekanded tulevad stiilis: „täna hommikul läksime tööle bussiga ja õhtul tulime koju jala“. :P

Väikseks tiiseriks 1 pilt ka: