hahaaaa, ikkagi laksan ühe kohmi pildi siia, missiis, et mõni tegelane on kohmipildi vahtimisest juba väsind :PPPP
okok, asjust ka.
kes veel ei tea, siis jah, viisapikenduse sain!! jipppiii! pidi küll elistama neile ja meelde tuletama, et nad mu viisaga tegeleksid. kui olin pärast röntgeni immigrantsiooni kontorisse esitamist kuu aega oodanud, võtsin kätte ja elistasin samale numbrile, kust mulle varem oli öeldud, et viigu ma oma röntgenipaberid cairnsi kontorisse. sealt sain vastuseks, et sorri, te pole meile röntgeni esitanud. ku sis küsisin, et kaste cairnsi kontorist küsinud olete, tuli vastuseks "ei". Mhmm, no tule taevas appi, eksole :) mõne aja prst elistati tagasi, et on jah teie röntgen seal olemas. ja sis pidi veel nädala ootama, et brisbane'is asuv arst asja üle vaadata jõuaks. igastahes ägädalt panevad, ma ütlen.
et siis nüüd saan jääda veel natukeseks. päris teist aastat ei ole kindlasti, lihtsalt mõni kuu veel, sest tahaks austraalja läänerannikule ka jõuda. Kuigi koduigatsus on juba mõnda aega peal. Olen jälle postimees.eest uudiseid piiluma ning keskpäevatundi-välismäärajat oma mp3-mängijasse laadima akanud. St suurem reisituhin on etkel jalga lasknud mu seest. Aga akkab varsti jälle tagasi tulema, sest ema-isa otsustasid natukeseks kohale lennata :) ja nendega koos läheb jälle reisuks. niet kuni emaisa tulekuni olen veel cairnsis (paar nädalat jäänd), kogun raha ja siis koos nendega varem kogemata vahele jäänud austraalja lõunaosa avastama. Eks siis täpsemalt sellest tripist kui juba pilte ja muljeid on. Tagasi lendavad nad Tasmaaniast, niet ilmselt on see järgmine koht, kuhu natukeseks peatuma jään. vblat tõesti ainult niikauaks, et vaid saitsiingutuur ära teha ja sis läänepoole udjama, a võiblat meeldib nii väga, et jään veits kauemaks, mine ullu tea. Näis :)
tegelikult ongi juba tunne, et on aeg liikuda. Cairnsis olen juba pea 6 kuud kükitanud, uskumatu lausa! A kuidas ma sis saaksingi mu armsast kohmikust lahkuda… raske saab see küll olema… aga mis parata, pole ma ka eriline kuumuse taluja. Juba mõnda aega on ilmateate kohaselt keskm 30kraadi kuuma (ja teadustatakse vist varjusoojust, eks?) igastahes päikse käes on päris valus juba :) siin austraalias tunneb ikka väga hästi varjus ja päikse käes olemise vahet, varem polegi nagu märganud, et varjus oluliselt jahedam oleks. Aga siin ikka üritad teel toolt koju tänava varjupoolel käia ja teeületamist oodates varjunuka leida. Mu korealasest toanaaber Naya (tegelt on ta nimi …) käib lausa päiksevarjuga ringi. Ja kõikvõimalikud naissoost pilukad tänavail on laiaäärelise kaabuka varjus (huvitav, miks aint naised küll?). Igal pool siseruumides üürgavad fännid (propellerid) ja aircon-id, päris mürarikas on, lausa väsitavavalt mürane. Ja miskipärast keeratakse kondid apsaluutseks külmkapiks igal pool!! Aru mai mõista, miks ei võiks sisetemperatuuri mõnusaks eestisuvesoojaks timmida, selle asemel, et inimestele miinuskraadilist jääõhku peale puhuda. Astud õuest higise seljaga toidupoodi ja pead hambaid lõgistades jooksu pealt toiduvalikuid tegema, sest lihtsalt ei kannata külmetada seal jogurti/liha/rohelise vm leti/riiuli ees. Internetis otsin kohta kusma saan, kus külma õhku pähe ei puhuta, vean pidevalt kapuutsiga pusa kaasa, sest tihtipeale pole lihtsalt võimalik soojema kohaga arvutit leida, ku rahvast liig palju ees on. Lausime kohte, et pole siiani külmetunud. Kõrvu olen küll pidand soojendama, paar korda on valutanud juba. :S
Mis sisi veel uudist.
Lõpetasin indias tootamise paar nädalat tagasi, sest kohmikus sain suurema koormuse. Susi ja Barb käisid puhkusel ja nii ma sis omiku kl 7st alates kohmisid vorbin. :) helin-mari arderi ja liisi koiksoni saatel kah seejuures lisaks prantsuse muusikale, Chantalile meeldib :)
Vahepeal sai täis aasta austraalias, täitsa imelik kohe :) tegin sel puhul küpsisetorti, sest meie koduahi tootab veits ebausaldusväärselt, et küpsetada saaks. Mudugi siin austraaljas ei teata mitte miskit siuksest asjast nagu kohupiim, millega me lapsest saati oleme küpsisetorte ladunud (appi kuidas ma kohupiima igatsen, üks mu lemmitoite old eluaeg!!). Niisis tuli miskit muud välja mõelda. Kunagi ostsin poest creamed cottage cheese’i (ehk siis kodujuust, a veits peenemate teradega ku tavaliselt), a miskiprst austraallased müüvad kodujuustu aint soolasena, seega magustoiduks kasutada ei saa. Äääää! Niisiis miksisin ricotta cheese ja hapukoort kohupiima asenduseks (ps siinne low fat hapukoor on 18-20%line! Tavaline apukoor seega päris või juba!). Segu tuli jummala vedel, niet ei akand küpsiseid eelnevalt mahlas leotama, mudu lähvad puhta lödiks. No tulemuseks oli, et jäi ikkagi veits kuiv minu maitsele (küpsiste vedelikuimavuse tase ei old ilmselt ka päris see, mis meie kalevi omadel). A õnneks nii tööseltskonnale kui majakaaslastele väga meeldis :) eriti pranslastele miskiprst :)
Eelmisel nädalal (jesver või oli see juba üleeelmisel?) täitsin ka lõpuks oma ainsa konkreetse plaani, mis austraaliasse tulles oli - Melbourne Tigersi mängu vaatama minna. Mhmm, no see plaan oli küll muidugi ajendatud asjaolust, et eelmisel sügisel mängis selles tiimis meie Mürka. Kahjuks skippisime kogemata kombel sügisel melbourne’i ning sydneys toimuva mängu ajaks jaanuari alguses oli mürka juba kodupoole udjama pannud. Pidime eesti särgi ja lippudega kohale minema ja puha. Nüüd siis käisime toanaabriga Cairns Taipansi alanud NBL hooaja teist mängu vaatamas, mängu melbourne tigersiga. Mürkat küll platsil polnud loomalikult, küll aga tema vana sõber Chris Anstey. Anstey mudugi sai juba esimesel veerandajal 4 viga täis ja hoiti platsilt eemal kuni viimase veerandajani, aga mudu mängis suhtkoht ästi.
Liikumisest küll näha, et mees juba üksjagu aega palli põrgatand (noh, nagu vanad koeradki – liikumine siuke kangem ja vaevalisem :)) ja tihti rünnakusse ei jõudnud, aga tegi ikka oma punktid ja kopad ära.
Meie olime mudu Cairnsi poolt. Siin on koss päris suur teema, Chantali sõnul ainuke spordi ala, millele ülelinnaliselt kaasa elatakse. Kohale tullakse tiimi värvides, väga paljudel on tiimi särgid. Ku saali vaadata, siis orants ikka domineeriv publiku seas. Kel tiimi särki pole, see paneb lihtsalt midagi orantsi selga v pähe v mujale. V siis modifitseerib särki endale sobival moel.
Taipan on maailma k6ige myrgisem madu (mai teagi, kas eesti keeles on tal mingi teistsugune nimetus? Ei suutnud netist leida), niet särgi küljed on ussinahaimitatsjoonilised (minu maitse jaoks võeehh!!) ja maskotiks sis kah loomalikult uss:
Ilmselt soolise (ja rassilise?) mittediskrimineerimise eesmärgil riietati maskott teiseks veerandajaks mustajuukseliseks (kahtlaselt takuselt aborigeenilaadsed patsid?) bikiinitsikiks.
A sellest küll aru ei saanud, miks ühele ussitsikile kassihäälitsused suhu pandi. V ma olen lihtsalt silli?
Veel 1 huvitav asi kossumängus, mida varem pole näind (mitte, et ma rohkem ku eestis-lätis kossumängudel käind oleks, eksole) – nimelt kui kodutiim vabakaid viskab, tõstavad kaasaelajad kaks käed ülepea ja ku pall on korvi läind (või sis mitte), lasevad käed jälle alla. Ja nii iga vabaka ajal. Prs naljakas :)
Poolajal olid kohal igast uvitavad performeerijad, sh 1 ägä tilluke elvis:
Aa ja siis tehti rahvale mänge ka vaheaegadel. 1 neist oli Subway Cookie game (subway on kiirtoidukett). Pandi 3 poisikest võistlema, et kes saab pärast kolme subway cookie ärasöömist esimesena rulltoruvile (jestas, ei suuda meenutada, mis eesti k selle asjanduse kohta öeldakse?) puhutud.
Kutid mugisid misnad mugisid, aga ükski neist enne mängualguse vilet küpsistega ühele poole ei saanud. Pisuke valearvestus küpsiste ja poiskade suuruste suhtega, I guess :) või just vastupidi - oli vaja n2idata, kui megahiiglaid küpsiseid subwayst osta saab.
Mäng ise oli jaaaamaaaaa. St cairns oli algusest peale taga, lollid ohtrad pallikaotused jnejne.
Njaah, Chantal arvas sama:
Kaotasime 77-101, ikka täitsa nutune v6rreldes queensland cupi mängudega, mida kuuaeg tagasi vaatamas käisin. Ja siis tegid Taipanid ead mängu isegi valede meestega platsil:
Järgmine kord jälle kohvist! :P
