************
üks kanne, mis juba paar nädalat ootab ilmutamist. parem paar nädalat hiljem, kui kolm :p
************
lennujaamas ja ootan lendu. külm on! ja ma olen kindad ära kaotand. mai tea, kuidas ma nimodi põhjamaale tagasi tulen, -20 kraadi brrrrrr! ilma kinnasteta.
ok, üritan nüüd piltide panemisega edasi tegeleda.
Siobhan on ilge kokkaja, siin spagetti meatballs:
järgm päev oli menüüs roast dinner, st meie mõistes siis ahjupraad (liha ja kartulid ja veggied). iiiigla ea oli! ma veeren tagasi eestisse siit, sest kõik eaparem tuli ära proovida (sh fish&chips eksole, aga oli küll kordi parem ku austraaljas proovitu).
kuna teisip (eile) oli Siobhani sünnip, siis akati seda juba lauba pidama :) õhtul käidi Douglases pubis ja klubis, järgm päev läksime kambaga atvdega saitsiingu tuurile.
ma suutsin oma fotoka varupatareid jätta koos kotiga maja juurde, niet see tähendas koheselt, et fotokas olevad patakad said esimese 10min jooksul otsa. õnneks teised klõpsisid kah. igastahes ässstti lahe oli läbi paksu ja vedela kimada, üht Mani saare mäge kividega kõrgemaks kasvatada, vaated olid suureprsed. korra pidime hoogu päris maha võtma, sest kitsal sõidurajal üppas irmuga ees nii u peopesasuurune jänkupoiss, kel ei tulnud teekõrvale põõsasse hüppamine eriti hästi välja, niet ta vudis atv ees mööda rada (omas tempos mudugi), õnneks mõne minuti jooksul tee veits laienes ja saime tast tasakesi mööda vurada. farmerid mudugi oleks ilmselt talle julmalt otsa sõitnud, sest saarel pidavat neid jäneseid ikka iiglapalju kogunema ja et nad kogu saaki ära ei krõmpsutaks panevad farmerid mingit ilget mürki neile, mille tagajärjel jänestel pead otsast ära plahvatavad (v midagi sarnast ulljulma)..
atv-giidideks olidki meil endistest farmeritest vanapaar (kelle maad olid nii suured, et saime u 1,5h tundi ringi sõita seal.
prst sõitu pakuti teed ja kooki (ülevalt alla Lisa, Roseleen, Siobhan, Donna, kruusilt piiluv lehm, Michelle):
õhtupoolikul sõidutas Roseleen meid Peel Castle'i juurde St. Patricku saarele IOM läänekaldal (http://en.wikipedia.org/wiki/St_Patrick's_Isle). kahjuks sisse enne lihavõtteid ei lasta, nagu ka paljud muud kohad saarel, turismihooaeg pole veel alanud. aga ka lossi ümber jalutamine oli kipa, võimas ehitis ikkagi:
kohe kuidagi ei mahtunud kogu loss ühele pildile:
see rand vasakulpool teed tekkis sinna pärast seda, kui lossi ja „mandri“ vahele tee ehitati, meri kandis supsti liiva kohale :)
nii näeb loss välja õhust:
"peaukse" kõrval siuke uvitav värgendus:
„CASTLE SUNDOWN The guard was changed as the corner’s cast shadow fell on this mark“
vaated st patricku saarelt Peel’i linnale. Peel oli ajalooliselt IOM pealinn, palju ilusaid vanu maju jm:
Lossist lahkudes ilmutas end meile üks armas kutsa, v uvitavat tõugu, mida mina pold varem näind-kuuld - Australian cattle dog:
