akkan saarlaseks

omme lasen perthist jalga, et j2rgmised kuud veeta rotipesas. sain veidi aega tagasi kokku meie Stanthorpe'i aegsete kaaskannatajate sotlaste Fiona ja Pauliga, kes Perthi kylje all Rottnest Islandil tootavad ja yhel oma vabal p2eval Fremantle'isse sissoste tulid tegema. v6tsid nad sis mandrilt minnes minu cv kah kaasa ja nyyd sis akkangi sealse hotelli restos suvehooajatooliseks. :)

rotipesaks nimetasid saare hollandlased, sest sealsed pysielanikud quokkad n2gid v2ga rotimoodi v2lja. tegelt on nad nigu k2ngudki kukkurlased, a 16xx aastal pold hollandlastel sest aimugi.

Rottnest on tilluke puhkusesaar, mis suviti on t2is nii kohalikke kui turiste. v2idetavalt j6ulu-aastavahetuse perioodil k6ikv6imalikud majutuskohad juba aasta ette bookitud. isegi k2mpimisv6imalused. pole ime, et k6ik siia tsillima tahvad tulla, saar on rannuist pungil. lausa 63 pidavat neid seal olema. pluss j2rvede22rsed jne.

yks oma silmaga n2htud randadest:

leidsin ühe pooliku kande 2008a oktoobri lõpust...

ema-isa kohmikus külas, minu viimane kohmitegu:

vaade Cairnsile Chantali rõdult:

teel Port Douglasesse ja Great Barrier Reefile sukelduma, vaade Cape Tribulationis:

Daintree river, kohalikud kroksid:

krokside "käpajäljed":

mulle meeldisid õutsalt need "täiskasvanud" puud. parempoolsel pildil teeistandus:

kauaoodatud kohtumine. veits irmus oli ka, ikkagi lind, kelle kallaletungi eest hoiatavad seal mõnedki sildid ja me sattusime nii mõne meetri kauguselt tast mööduma:

õhtusöögilaud ilmselt Kimberley beachil:

Daintree linnukesed:

sukelsnorgeldajad:

oeh, no need pildid on vaid esimesest kahest päävast, mil emaisaga austraalias ringi vaatasime...

Tablelandsi teist p2eva alustasime rattas6iduga. Sadamiljon aastat pold rattaselga saand, niet v lahe oli!! ja 2g2, et Paul meile sel p2eval suureks juhiks ja 6petajaks oli. Lahe ikka n2ha, kuidas inimene on leidnud selle OMA ASJA, millega tegeleda. Paulil sis backpackerite ringi vedamine ja giiditamine ja hosteli pidamine ja k6ik sinnajuurdek2iv. Seltskond oli j2lle pisike, lisaks minule ja kanada tsikile Heatherile, olid kambas kunagi Pauli eaks giidina jm tootanud ja nyyd kylla tulnud prantslane Gail ja esimest p2eva rattagiiditamist prooviv Claire. Etteruttavalt v6ib oelda, et Clairile j2i see kahjuks ka viimaseks p22vaks, kynklikul maastikul ratatamine v6ttis ta lihtsalt nii hingetuks, et pidas ametikohta mitte pingutustv22rivaks. vt j2rgnev pilt. Claire tagaplaanil.
kahju, sest tsikk oli mudu tore ja Paulil vaja nyd j2lle uut tootajat otsima akata.

ratatamise vahepeal spottisime wildlife'i v 6igemini oli Paul see spottija ja meil j2i yle aint spotitu yle vaadata ja vastavalt kaamera v2ljav6tukiirusele salvestada ajju v fotosse.yks esimesi n2htud tegelasi oli see pyyton. ma siiamaani imestan, kuidas Paul sellist kamuflaasi kandvat tegelast rattaseljas s6ites teek6rval m2rkas..j2rgmisel pildil on Paul j2lle yht ussi taband. v2idetavalt. sest keegi teine seda kohalej6udes enam ei n2ind. Paul v2itis, et uss olla jalga last juba :)

teepeal hoiatati meid veel igast elukate eest.

tegime v2ikse tiiru yhel salajasel vihmametsarajal, j2llegi j2i teele hulganisti joakesi. yhe tagant tuli kogunisti l2bi jalutada, et radamooda edasi saada. Gail, Heather, mina ja ees Claire.

igast v2ikseid elukaid ja taimesi oli n2ha:

p2eva teiseks missiooniks oli puuk2nguru tabamine. silmaga mudugi. teekond algas taas hoitava liiklusm2rgiga, Paul selgitas asjaolusid, s6itsime j2rve22rde (Lake Tinaroo) koos t2ienenud seltskonnaga ning hyppasime kanuude selga. aerutasime sis mooda j6e 22ri ja pyydsime neid tegelasi ja muid m2rgata. kanuutamine oli lahe, aga miskisel kummalisel p6hjusel puuk2ngud end meile n2ole ei andnud. siiani oli iga jummala p2ev neid n2ha old ja viimased ookanuutajad n2gid ka mitmeid. v6imalust, et me kogemata m6ne silmast mooda lasksime olid nullil2hedased, sest meil olid kaasas nii Paul kui Gail, kel m6lemal 22rmiselt treenitud silm :S

v6i 2kki n22te sel vasakul all nurgapildil yht saba rippumas? see puu oli yks meie peamisi kahtlusalusi.

Paul suutis oma p2ikseprillid Lake Tinaroosse sulpsata. juba 10ndat korda. p22steoperatsioon tulemusi ei andnud.

vahepeatusena proovisime j2rgi aborigeenide poold laialdaselt ekspluateeritud kiviv2rvid. otsisime j2rve voolavast madalast ojast erinevaid v2rve andvaid kivikesi ja mokerdasime nendega yksteise n2od kokku.

siin siis Pauli Yungaburras asuv hostel On the Wallaby Lodge. 2sti hubane ja puhas majake toredate inimestega. siukses kohas peatuks kauemgi.. all vasakul nurgas on pildil kanadalane Cleo, hosteli manager ja yks Cafe Lumiere pysikliente (decaf soy latte ;)).

perth on eestlastest pungil

n2iteks eile n2gin kaheksat koguni. jummala kogemata. kolme tidrikut kuulsin eesti keelt r22kimas toobyroos ja 5 tegelast olid sattunud samale Fremantle'i vangla ootuurile ku meie kamp. naljakas ikka kyll t2navapeal eesti keelt kuulda :)))

et sis maandusin kolmaba oosel perthi, laura, kellega sindis omal ajal sai koos elatud, bookis mind oma hostelisse ja glenn peaks ka paari p2eva prst tagasi perthis olema, niet tuttavaid n2gusi ikka on :) ja m6ned stanthorpe'i 6unapakkijad on ka siinkandis, omme saan nendega kokku.

jama lugu on see, et nyyd pean j2lle selle vastiku toootsingu protsessiga pihta akkama. ja kuna mul cairnsis oli nii uskumatult tore tookoht, sis see siinne uus too ei saa ju loogiliselt v6ttes kuidagi parem olla, niet sellev6rra veel raskem end k2tte v6tta :) reede regasin end paari agentuuri ja eile sirvisin lehekuulutused l2bi, helistasin paari kohta, saatsin cv paari kohta, omme j2lle. huh!

tobe on see, et ma p2ris 2sti ei tea, mida teha tahaks ja kus, tahaks midagi uut ja huvitavat aga ilmselt lihtsam ja ligemale leida miskit kohmiku-resto tood, sest see kogemus on mul olemas. v6iks ju linnast 2ra s6ita kuskil viinamarjaistanduses-veinitoostuses k2tt proovida v6i m6nda kaevanduslinna kaema minna. neid on siin ymbruses p2ris ohtralt (eesti m6istes mudugi kaugel, nii m6nedsajad kilomeetrid perthist v2hemalt). ja mudugi palju raha tahaks ka saada too tegemise eest, et kiiremini s22stud s22stetud saaks, austraaliale ring peale ja kodu poole liikuma.

okeika siis, akkan nyd j2lle pilte sortima ja loodetavasti varsti uue blogisissekandega yhele poole.
stay tuned!

Kas m2letate, miskis ammuses sissekandes mainisin, et Chantali poeg Paul ja Barb peavad Cairnsi l2hedal Atherton Tablelands’il backbackeri2ri? Teevad p2evaseid ja 2p2evaseid tuure, peavad kohapeal hostelit. Kunagi ammu (kuninganna synnip2eva pikal n2dalavahetusel) s6itsime Andresega sealkandis kyll ringi, aga et suutsin just selleks ajaks haigeks j22da, siis v2ga aktiivselt tookord ringi ei vaadanud. Barb arvas, et peaksin ikka korraliku tuuri seal tegema enne 2ralendu. M6eldud-tehtud :) Osutus v2ga kipaks!

Esmase pildivalikuks suutsin saada 68 pilti. Njaaahhh. Suts palju v6i nii :) Tablelands on p6mtselt Cairnsi highland, st tee sinna on m2est yles mooda lugematute k22rudega Gillies Highwayd. Kurvid tegelt on vana, ajaloolise Gillies Highway osal loetud – vist oli mingi 300kanti. Pluss siis kurvid enne ja p2rast vana ajaloolist maanteejuppi. Tuuri alguses kysiti kohe, kas keegi kergesti autohaigeks j22b (car sick, eksole :)). Kuigi mul selliseid kalduvusi on esinenud (lapsep6lves eriti), hoidsin veepudeli ja piparmyndin2tsu k2ep2rast, aga selgus, et m2est yles s6ites ei olegi kurvilisus nii hull kui allaminnes. Good for me (sest yleliigset plastkotti mul seekord kaasas pold :p)

Heales lookout

See on juba kolmas kord siin olla, sest MelluJonni tripi ajal viis teekond meid siitkaudu Cairnsi poole ja Andresega tehtud vaatlustuuril s6itsime kah siitkaudu tagasi Cairnsi. Aga seekord oli siis eriline – l2henesin teiselt poolt :p. M2ed paistavad sinakad, sest neil kasvavate eukalypti puude t6ttu on 6hus palju eukalypti6li. Kui hoolega silmi teritada, sis vblat m2rkate seal keskel yhe m2e(kese) tagant valget tossu h6ljumas? See on suhkruvabrik (cane refinery), kus ymbruskonnas kasvatatav suhkruroog v2ikesteks valgeteks teradeks toodeldakse.

Mitu okast leiad pildilt? :)
Muideks okkad j2id alles ka p2rast ujumask2iku. Sam’il oli viimane toop2ev, mist6ttu olid meie tuuril kaasas ka tema ema ja tydruks6ber. Kuna peale minu ja yhe kanada tydruku seekord 2p2evaseid tuuritajaid rohkem polnud, sis olime k6ik nagu yks pere ja 6hkkond v2ga muhe.


Tablelands’is on 2 suurt puusoojat puud ehk strangler fig’i (eesti k kägipuu). Curtain fig (mingi 100 a vana) ja cathedral fig (u 500 a vana). need on sis eriti ekstreemsed n2ited sellest, kuidas fig ennast yhe puu otsa istutab, j2semed maani sirutab ja sujuvalt elamise yle v6tab, niet algne puu l6puks alla annab. Seej2rel kyynitab j2rgmise puuni ja siis j2rgmise ja siis...

Siin pilt j2rgmisest p2evast, kui Paul seletas oma teooriat kogu protsessi kohta:

Ja seestpoolt n2eb ta v2lja siuke:

Bulli kauri m2nnid (agathis microstochya e väiksetähaline kauripuu) on endale helbelise (flaky) koore aretanud selleks, et figid ja muud liaanilised neile liiga ei saaks teha – suht raske on end koorele siuksele koorele kinnituma s2ttida, allapudenemine on ilmselt v2ltimatu. Seega saavad need kaurid v2ga pikaks, sirgeks ja suureks kasvada.

See j2rgmine puu aga on p6hjus, miks v2ga palju vihmametsa on aegade jooksul maha v6etud austraalias – punane seeder ehk punane kuld.

Kasvab v suureks. Punase seedri puidust saab v kvaliteetset, ilusat, vastupidavat mooblit ja nii. nyydseks liiga haruldane puu ja on seet6ttu hiiiiiiiiigla kallis ja luksuslik materjal. Vanadel aegadel oli lihtsam kogu mets maha v6tta vaid seedripuidu saamiseks, nyyd 6nneks k2itutakse s22stvamalt. Need v2ljad olid varem yleni vihmametsased:

Vihmametsas ekseldes on abiks pandanus’e taimed, mis kasvavad aint veekogude l2hedal, mist6ttu saab neid orientiirina kasutada. Aborigeenide tarkuse kohaselt pidavat pandanuse lehega saama naistel peavalu ravida, seda kahel moel: pannes lehe otsaesisele p6iki (okkalised servad kudagi punktueerivad vist) v6i sis lehte n2rida. Sam proovis lehe m6ju mu otsaesise peal ja peavalu pold ollagi! Nojah, ega teda varemgi pold, aga ikkagi :)

Vihmametsas leidub ka rahvuslikult meelestatud puid:

Ja kardulasi kasvatavaid puid:

Tegelt mudugi pole need kardulased, pigem nagu pirnjad maitse poolest. Ysnagi mage-maitsetud ausalt ooldes. Erinevalt enamikest taimedest (myrgised v mudu pahad) pidid need olema ainukesed koheselt p2rast korjamist manustatavad viljad vihmametsas. Need sydamekujulised lehed v6ivad aga lausa surmavad olla:

Aborigeenid panid sellele taimele nimeks Gympie Gympie ehk kurat kurat (kui aborigeenid oma keeltes midagi r6hutada v mitmustada tahavad, sis nad lihtsalt kasutavad kordust). GG lehtedel ja vartel olevate imetillukeste okaste torked pidavat meeletultmeeletult valusad olema ja valu kestma koguni aasta p2rast kokkupuudet taimega. Sam teadis r22kida kahest v2idetavast surmajuhtumist: yks ehitusmees kukkus kogemata taimesse ja suri lihtsalt talumatust valust saadud sokki, teine oli maailmas6dade ajal mingit treeningut l2biv s6dur enda maha lasknud liiga suure valu t6ttu vm siukest.

Rangerid eemaldavad GG’d avalikelt teedelt ja radadelt, et pahaaimamatud turistid kannatada ei saaks. Kui aga ikkagi juhtud taime puutuma, siis abiks olevat teise vihmametsas kasvava sydamekujulise taime (meil peetakse neid potililledena, a mai m2leta nimetust) varrest tehtav vahataoline ollus, mida tuleb okastatud kohale m22rida ja p2rast tahkumist koos okastega nahalt rebida. Tavaline karvaeemaldusvaha pidavat ka aitama :) siin natuke juttu sellest.

Kes teab kust ja mida otsida, saab vihmametsast omale lihtsast hea vile - candlenut tree (eesti k moluki tungpuu v kyynlap2hkli puu v kyynlapuu) p2hkel kukub maha, kohalikud n2rilised niblivad p2hkli seest pehme osa 2ra, niet augu sisse (nigu pudelissegi) puhudes tekib p2ris ea vile :) aborigeenid kasutasid seda p2hkelt tule hoidmiseks

L6unatasime ja ujutasime end yhes mitmest Tablelands’i kraaterj2rvest - Lake Eacham:

J2rv on koduks ka pepuhingajakilpkonnadele :) no tegelt on nende nimi saw-shelled turtle, aga nad t6esti hingavad tagumiku kaudu, mist6ttu on neil v6imalik v2ga pikalt veeall olla. Vaatamata sellele peavad nad nagu iga teised kilpkonnadki aegajalt veepinnale tulema, et kopsud 6hku t2is v6tta. Suu kaudu siis kyll:

Veel yks koht, kus ma varem juba k2inud olin, oli Millaa Millaa kosk – austraalia k6ige pildistatuim kosk v2idetavalt. Seekord oli mu jaoks aga peaatraktsjooniks eelmisel korral m2rkamatuks j22nud kohalik resident must punak6huline maduuss (red bellied black snake):

Vot t2pselt selle pildi k6ige all paremas nurgas ta peesitaski (missiis, et vihma sadas):

Muideks, vihmaperioodil (ehk siis suvel Dets-Veebr) pidi millamillaa waterhole lausa poole trepini ujutama – ku te mellujonnandresanu veel m2letate, kusmaal need trepid seal olid. Prs ull ju.Koski j2i teepeale veel:

P2eva l6petuseks viskasime yhe p6hjatu kraatriaugu sisse kivi ja vaatasime, kui kiiresti veepinna rohelus kivi tekitatud augu uuesti 2ra katab:

Ja n2gime 2ra uustraalja kohalikud mesilased

Nad on v222ga pisikesed, ei ammusta yldse, esmapilgul nigu vaglad, eksole?

Tol 6htul n2htud tuuri p6hiatraktsjooni nokklooma te juba olete n2inud :) a yks pilt siiski veel siia mu lemmikloomast :p

J2rgmine kanne j2rgmisest p2evast.

tsaupakaa Cairns

Cairnsis sai otsad kokku t6mmatud oktoobri viimasel n2dalal. Avastasin, et mul pole yhtegi fotot6estust Cafe Lumiere’is tootamisest, niisiis sai viimasel p2eval m6ned kl6psud tehtud.

Emaisa tulekuni j2i veel m6ni p2ev aega, nii et k2isime koos Flickiga Susil oma kohmiku avamiseks abiks. Mhmm, Susi pidi vastu v6tma raske otsuse ja valima hiiglalaheda tookoha v6i ammuse omakohmikuavamise plaani vahel. Niet siis jah, pesime tal seal aknaid ja aitasime kyyrida. Aknad olid kyll paras neobaltia flashback :)

Kuna ma varem koguaeg 6htuti indias tootasin, siis polnud siiani kordagi CLi dinneri ajal sattunud ega Johni valmistatavaid prantsuse roogi maitsnud, piinlik lugu kyll. Niet siis sai yksp2ev Maarjale (yks, v6iksoeldaet kohalik eestlane, kes muideks teises Cairnsi prantsuse kohmikus tootab :)) ettepanek tehtud, et k2iks ja prooviks 2ra. Saigi siis kambakesi pidulikult 6htustamas k2idud. Seltskonnas 3 eestlast, 1 prantslane ja meie Barb.

levis

Huuuh, suurem reisuringis6itmine on nyyd vast natukeseks moodas. P2ris v2sitav :)

Lendasin omiku tagasi mandrile ja ootan nyyd Melbourne’i lennujaamas lendu Perthi, millest saab minu uus kodulinn (v6i v2h kodukant) m6neks j2rgnevaks kuuks. Launcestonis oleksin kyll peagut lennust maha j22nud, vaatamata sellele, et pidin rendiauto lennujaama tagastama 3,5h enne lendu. Nimelt vaatasin l2pakast pilte yle ja kiikasin selle kella koguaeg. Jama oli aint selles, et nii k2ekella ku mobla k2lla olin Victoria osariiki j6udes kyll kohalikuks keeranud (Tasmaanias oli sama kellaaeg), aga l2paka kell n2itas ikka veel Queenslandi aega e 1h v2hem. 6nneks sattusin k2ekella tsekkama 25min enne 2ralendu ja j6udsin ilusti turvasabast hoolimata boardingu ajaks kohale.

Emaisa muide on juba umbes n2dalajagu kodus tagasi turvaliselt. Ja pilte on mudugi hunnikuteviisi tehtud, nii umbes 2000 kokku, sh emaisa fotokatega tehtu. Ja need juba udu- ja m6ttetuse kontrolli l2binud :) Niet nyyd suur too v2lja valida need, mida teile n2idata. see otsustamine on ikka hiiglaraske, tahaks ju ikka k6ike teiega jagada, eksjuju :)