Kas m2letate, miskis ammuses sissekandes mainisin, et Chantali poeg Paul ja Barb peavad Cairnsi l2hedal Atherton Tablelands’il backbackeri2ri? Teevad p2evaseid ja 2p2evaseid tuure, peavad kohapeal hostelit. Kunagi ammu (kuninganna synnip2eva pikal n2dalavahetusel) s6itsime Andresega sealkandis kyll ringi, aga et suutsin just selleks ajaks haigeks j22da, siis v2ga aktiivselt tookord ringi ei vaadanud. Barb arvas, et peaksin ikka korraliku tuuri seal tegema enne 2ralendu. M6eldud-tehtud :) Osutus v2ga kipaks!
Esmase pildivalikuks suutsin saada 68 pilti. Njaaahhh. Suts palju v6i nii :) Tablelands on p6mtselt Cairnsi highland, st tee sinna on m2est yles mooda lugematute k22rudega Gillies Highwayd. Kurvid tegelt on vana, ajaloolise Gillies Highway osal loetud – vist oli mingi 300kanti. Pluss siis kurvid enne ja p2rast vana ajaloolist maanteejuppi. Tuuri alguses kysiti kohe, kas keegi kergesti autohaigeks j22b (car sick, eksole :)). Kuigi mul selliseid kalduvusi on esinenud (lapsep6lves eriti), hoidsin veepudeli ja piparmyndin2tsu k2ep2rast, aga selgus, et m2est yles s6ites ei olegi kurvilisus nii hull kui allaminnes. Good for me (sest yleliigset plastkotti mul seekord kaasas pold :p)
Heales lookout
See on juba kolmas kord siin olla, sest MelluJonni tripi ajal viis teekond meid siitkaudu Cairnsi poole ja Andresega tehtud vaatlustuuril s6itsime kah siitkaudu tagasi Cairnsi. Aga seekord oli siis eriline – l2henesin teiselt poolt :p. M2ed paistavad sinakad, sest neil kasvavate eukalypti puude t6ttu on 6hus palju eukalypti6li. Kui hoolega silmi teritada, sis vblat m2rkate seal keskel yhe m2e(kese) tagant valget tossu h6ljumas? See on suhkruvabrik (cane refinery), kus ymbruskonnas kasvatatav suhkruroog v2ikesteks valgeteks teradeks toodeldakse.Mitu okast leiad pildilt? :)
Muideks okkad j2id alles ka p2rast ujumask2iku. Sam’il oli viimane toop2ev, mist6ttu olid meie tuuril kaasas ka tema ema ja tydruks6ber. Kuna peale minu ja yhe kanada tydruku seekord 2p2evaseid tuuritajaid rohkem polnud, sis olime k6ik nagu yks pere ja 6hkkond v2ga muhe.
Tablelands’is on 2 suurt puusoojat puud ehk strangler fig’i (eesti k kägipuu). Curtain fig (mingi 100 a vana) ja cathedral fig (u 500 a vana). need on sis eriti ekstreemsed n2ited sellest, kuidas fig ennast yhe puu otsa istutab, j2semed maani sirutab ja sujuvalt elamise yle v6tab, niet algne puu l6puks alla annab. Seej2rel kyynitab j2rgmise puuni ja siis j2rgmise ja siis...
Siin pilt j2rgmisest p2evast, kui Paul seletas oma teooriat kogu protsessi kohta:
Ja seestpoolt n2eb ta v2lja siuke:
Bulli kauri m2nnid (agathis microstochya e väiksetähaline kauripuu) on endale helbelise (flaky) koore aretanud selleks, et figid ja muud liaanilised neile liiga ei saaks teha – suht raske on end koorele siuksele koorele kinnituma s2ttida, allapudenemine on ilmselt v2ltimatu. Seega saavad need kaurid v2ga pikaks, sirgeks ja suureks kasvada.
See j2rgmine puu aga on p6hjus, miks v2ga palju vihmametsa on aegade jooksul maha v6etud austraalias – punane seeder ehk punane kuld.
Kasvab v suureks. Punase seedri puidust saab v kvaliteetset, ilusat, vastupidavat mooblit ja nii. nyydseks liiga haruldane puu ja on seet6ttu hiiiiiiiiigla kallis ja luksuslik materjal. Vanadel aegadel oli lihtsam kogu mets maha v6tta vaid seedripuidu saamiseks, nyyd 6nneks k2itutakse s22stvamalt. Need v2ljad olid varem yleni vihmametsased:
Vihmametsas ekseldes on abiks pandanus’e taimed, mis kasvavad aint veekogude l2hedal, mist6ttu saab neid orientiirina kasutada. Aborigeenide tarkuse kohaselt pidavat pandanuse lehega saama naistel peavalu ravida, seda kahel moel: pannes lehe otsaesisele p6iki (okkalised servad kudagi punktueerivad vist) v6i sis lehte n2rida. Sam proovis lehe m6ju mu otsaesise peal ja peavalu pold ollagi! Nojah, ega teda varemgi pold, aga ikkagi :)
Vihmametsas leidub ka rahvuslikult meelestatud puid:
Ja kardulasi kasvatavaid puid:
Tegelt mudugi pole need kardulased, pigem nagu pirnjad maitse poolest. Ysnagi mage-maitsetud ausalt ooldes. Erinevalt enamikest taimedest (myrgised v mudu pahad) pidid need olema ainukesed koheselt p2rast korjamist manustatavad viljad vihmametsas. Need sydamekujulised lehed v6ivad aga lausa surmavad olla:
Aborigeenid panid sellele taimele nimeks Gympie Gympie ehk kurat kurat (kui aborigeenid oma keeltes midagi r6hutada v mitmustada tahavad, sis nad lihtsalt kasutavad kordust). GG lehtedel ja vartel olevate imetillukeste okaste torked pidavat meeletultmeeletult valusad olema ja valu kestma koguni aasta p2rast kokkupuudet taimega. Sam teadis r22kida kahest v2idetavast surmajuhtumist: yks ehitusmees kukkus kogemata taimesse ja suri lihtsalt talumatust valust saadud sokki, teine oli maailmas6dade ajal mingit treeningut l2biv s6dur enda maha lasknud liiga suure valu t6ttu vm siukest.
Kes teab kust ja mida otsida, saab vihmametsast omale lihtsast hea vile - candlenut tree (eesti k moluki tungpuu v kyynlap2hkli puu v kyynlapuu) p2hkel kukub maha, kohalikud n2rilised niblivad p2hkli seest pehme osa 2ra, niet augu sisse (nigu pudelissegi) puhudes tekib p2ris ea vile :) aborigeenid kasutasid seda p2hkelt tule hoidmiseks
L6unatasime ja ujutasime end yhes mitmest Tablelands’i kraaterj2rvest - Lake Eacham:
J2rv on koduks ka pepuhingajakilpkonnadele :) no tegelt on nende nimi saw-shelled turtle, aga nad t6esti hingavad tagumiku kaudu, mist6ttu on neil v6imalik v2ga pikalt veeall olla. Vaatamata sellele peavad nad nagu iga teised kilpkonnadki aegajalt veepinnale tulema, et kopsud 6hku t2is v6tta. Suu kaudu siis kyll:
Veel yks koht, kus ma varem juba k2inud olin, oli Millaa Millaa kosk – austraalia k6ige pildistatuim kosk v2idetavalt. Seekord oli mu jaoks aga peaatraktsjooniks eelmisel korral m2rkamatuks j22nud kohalik resident must punak6huline maduuss (red bellied black snake):
Vot t2pselt selle pildi k6ige all paremas nurgas ta peesitaski (missiis, et vihma sadas):
Muideks, vihmaperioodil (ehk siis suvel Dets-Veebr) pidi millamillaa waterhole lausa poole trepini ujutama – ku te mellujonnandresanu veel m2letate, kusmaal need trepid seal olid. Prs ull ju.Koski j2i teepeale veel:
P2eva l6petuseks viskasime yhe p6hjatu kraatriaugu sisse kivi ja vaatasime, kui kiiresti veepinna rohelus kivi tekitatud augu uuesti 2ra katab:
Nad on v222ga pisikesed, ei ammusta yldse, esmapilgul nigu vaglad, eksole?
Muideks okkad j2id alles ka p2rast ujumask2iku. Sam’il oli viimane toop2ev, mist6ttu olid meie tuuril kaasas ka tema ema ja tydruks6ber. Kuna peale minu ja yhe kanada tydruku seekord 2p2evaseid tuuritajaid rohkem polnud, sis olime k6ik nagu yks pere ja 6hkkond v2ga muhe.Tablelands’is on 2 suurt puusoojat puud ehk strangler fig’i (eesti k kägipuu). Curtain fig (mingi 100 a vana) ja cathedral fig (u 500 a vana). need on sis eriti ekstreemsed n2ited sellest, kuidas fig ennast yhe puu otsa istutab, j2semed maani sirutab ja sujuvalt elamise yle v6tab, niet algne puu l6puks alla annab. Seej2rel kyynitab j2rgmise puuni ja siis j2rgmise ja siis...
Siin pilt j2rgmisest p2evast, kui Paul seletas oma teooriat kogu protsessi kohta:
Ja seestpoolt n2eb ta v2lja siuke:
Bulli kauri m2nnid (agathis microstochya e väiksetähaline kauripuu) on endale helbelise (flaky) koore aretanud selleks, et figid ja muud liaanilised neile liiga ei saaks teha – suht raske on end koorele siuksele koorele kinnituma s2ttida, allapudenemine on ilmselt v2ltimatu. Seega saavad need kaurid v2ga pikaks, sirgeks ja suureks kasvada.
See j2rgmine puu aga on p6hjus, miks v2ga palju vihmametsa on aegade jooksul maha v6etud austraalias – punane seeder ehk punane kuld.
Kasvab v suureks. Punase seedri puidust saab v kvaliteetset, ilusat, vastupidavat mooblit ja nii. nyydseks liiga haruldane puu ja on seet6ttu hiiiiiiiiigla kallis ja luksuslik materjal. Vanadel aegadel oli lihtsam kogu mets maha v6tta vaid seedripuidu saamiseks, nyyd 6nneks k2itutakse s22stvamalt. Need v2ljad olid varem yleni vihmametsased:
Vihmametsas ekseldes on abiks pandanus’e taimed, mis kasvavad aint veekogude l2hedal, mist6ttu saab neid orientiirina kasutada. Aborigeenide tarkuse kohaselt pidavat pandanuse lehega saama naistel peavalu ravida, seda kahel moel: pannes lehe otsaesisele p6iki (okkalised servad kudagi punktueerivad vist) v6i sis lehte n2rida. Sam proovis lehe m6ju mu otsaesise peal ja peavalu pold ollagi! Nojah, ega teda varemgi pold, aga ikkagi :)
Vihmametsas leidub ka rahvuslikult meelestatud puid:
Ja kardulasi kasvatavaid puid:
Tegelt mudugi pole need kardulased, pigem nagu pirnjad maitse poolest. Ysnagi mage-maitsetud ausalt ooldes. Erinevalt enamikest taimedest (myrgised v mudu pahad) pidid need olema ainukesed koheselt p2rast korjamist manustatavad viljad vihmametsas. Need sydamekujulised lehed v6ivad aga lausa surmavad olla:
Aborigeenid panid sellele taimele nimeks Gympie Gympie ehk kurat kurat (kui aborigeenid oma keeltes midagi r6hutada v mitmustada tahavad, sis nad lihtsalt kasutavad kordust). GG lehtedel ja vartel olevate imetillukeste okaste torked pidavat meeletultmeeletult valusad olema ja valu kestma koguni aasta p2rast kokkupuudet taimega. Sam teadis r22kida kahest v2idetavast surmajuhtumist: yks ehitusmees kukkus kogemata taimesse ja suri lihtsalt talumatust valust saadud sokki, teine oli maailmas6dade ajal mingit treeningut l2biv s6dur enda maha lasknud liiga suure valu t6ttu vm siukest.Rangerid eemaldavad GG’d avalikelt teedelt ja radadelt, et pahaaimamatud turistid kannatada ei saaks. Kui aga ikkagi juhtud taime puutuma, siis abiks olevat teise vihmametsas kasvava sydamekujulise taime (meil peetakse neid potililledena, a mai m2leta nimetust) varrest tehtav vahataoline ollus, mida tuleb okastatud kohale m22rida ja p2rast tahkumist koos okastega nahalt rebida. Tavaline karvaeemaldusvaha pidavat ka aitama :) siin natuke juttu sellest.
Kes teab kust ja mida otsida, saab vihmametsast omale lihtsast hea vile - candlenut tree (eesti k moluki tungpuu v kyynlap2hkli puu v kyynlapuu) p2hkel kukub maha, kohalikud n2rilised niblivad p2hkli seest pehme osa 2ra, niet augu sisse (nigu pudelissegi) puhudes tekib p2ris ea vile :) aborigeenid kasutasid seda p2hkelt tule hoidmiseks
L6unatasime ja ujutasime end yhes mitmest Tablelands’i kraaterj2rvest - Lake Eacham:
J2rv on koduks ka pepuhingajakilpkonnadele :) no tegelt on nende nimi saw-shelled turtle, aga nad t6esti hingavad tagumiku kaudu, mist6ttu on neil v6imalik v2ga pikalt veeall olla. Vaatamata sellele peavad nad nagu iga teised kilpkonnadki aegajalt veepinnale tulema, et kopsud 6hku t2is v6tta. Suu kaudu siis kyll:
Veel yks koht, kus ma varem juba k2inud olin, oli Millaa Millaa kosk – austraalia k6ige pildistatuim kosk v2idetavalt. Seekord oli mu jaoks aga peaatraktsjooniks eelmisel korral m2rkamatuks j22nud kohalik resident must punak6huline maduuss (red bellied black snake):
Vot t2pselt selle pildi k6ige all paremas nurgas ta peesitaski (missiis, et vihma sadas):
Muideks, vihmaperioodil (ehk siis suvel Dets-Veebr) pidi millamillaa waterhole lausa poole trepini ujutama – ku te mellujonnandresanu veel m2letate, kusmaal need trepid seal olid. Prs ull ju.Koski j2i teepeale veel:
P2eva l6petuseks viskasime yhe p6hjatu kraatriaugu sisse kivi ja vaatasime, kui kiiresti veepinna rohelus kivi tekitatud augu uuesti 2ra katab:
Ja n2gime 2ra uustraalja kohalikud mesilased
Nad on v222ga pisikesed, ei ammusta yldse, esmapilgul nigu vaglad, eksole?Tol 6htul n2htud tuuri p6hiatraktsjooni nokklooma te juba olete n2inud :) a yks pilt siiski veel siia mu lemmikloomast :p
J2rgmine kanne j2rgmisest p2evast.
J2rgmine kanne j2rgmisest p2evast. 
No comments:
Post a Comment