vaatamata m6ningaile kommunikatsjoonih2ireile (loe: napilt olematule kommunikatsjoonile) j6udsime anu ja andresega mellu ja joonase hervey bay's 2ra oodata. suutsin yhega oma mitmest meelest hinnata apsaluutse minutit2psusega mellujonni saabumise. juhuuuu!!! sai veits m6nusti istutud, eesti kommi n2situd ja veits appi k2tsitud (:P).
olime p22val anu ja andresega bookinud 4rattaveoga massina rendi ja muud vajaliku staffi, et j2rgmisel kahe p22val ette v6tta 2p2evane trip maailma suurimale liivasaarele nimega Fraser. lisaks l6putule liivale on fraseril ohtralt ylipuhta, selge veega ning mitmekesise elanikkonnaga j2rvesid. kui ma 6igesti m2letan, siis asub fraseril yle poole kogu world heritage listis olevatest j2rvedest.
kuigi fraserile saab ka veidi allpool rannikult, on hervey bay see peamine yhenduspunkt fraseriga. backpackerite hostelis, kus oobisime, olidki praktselt vaid noored, kes olid ootamas oma fraserituurii v6i sis sealt 2sja ylevoolavate muljetega tulnud. :)
kuigi rendimassin (siuke) oli suht suur ja s6itmiseks lausa 7le inimesele, tuli asjade mahutamisega veits vaevagi n2ha.
saareles6it algas praamiga, loomalikult. autodel tuli praamile tagurdada. inimestele 6nneks selliseid piiranguid ei tehtud :P
k6ik saare teed on liivast tehtud. nagu arvata v6ib ;) seeprst siis ka ainuv6imalik seal 4wd massinatega liikuda. tegelt on ka jupikesi asfaltit, paaris miniasulas. a mudu teed n22vad v2lja siuksed.
ja see pole veel midagi. sel pildil on tee puha kahesuunaline. mudu ikka kitsas ja v2ga roopjas v trepjas metsavahetee, kus vastus6itva auto puhul tuleb emmalkummal tagurdada moodas6idu saarekesele (mai m2leta, vist oli passing bay nende asjade nimi?). seega tuleb s6ites alati silmas pidada tee22res olevaid moodalaskmiskohti, et auto vastutulles teada, kas oled just m6nest neist moodunud ja on m6ttekas tagurdada sul v vastutulijal. kui aga tee on parajasti m2kket6us v langus, peab tagurdajaks olema ylespoole suunduv massin, sest m2otsast tulijal on tagurdamine oluliselt raskendatud, eksole. ja v2ga rasketes kohtades, nt suurte kallete korral, on tee laudjas. veel yks veidrus selle saare teedega oli siuke silt:
sest siin ju vasakpoolne liiklus austraaljas, ja "keep left" silte lollidele turistidele on praktsel igal 100-l meetril. no peagut. seega on "keep right" m2rk ikka v2gagi m2rkimisv22rne vaatamisv22rsus austraaljas.
kimasimegi esmalt saare l22nerannikult (kus liigelda yliraske, ohtlikki ja rendiautodega lausa keelatud) otse idarannikule, fraseri magistraalile (nagu andres ytleb). see t2hendab sis randa nimega seventy-five mile beach, mis on m66na ajal piisavalt lai, et mitu massinat k6rvutigi s6itma mahuvad.
mellul oli oseaani yle eriti eameel:
ujuda kahjuks seal oseaanis ei saanud. tiigerhaid, stingerid ja karmid hoovused p6hjuseks.
rannas6idul pidi olema valvel, et soolavette ei s6idaks (lisaks soolasuse kahjule, kaob lainega liiv varvaste alt nigu niuhti, ratastest r22kimata, edasi v6ite ise arvata, mis juhtub), et ookeani suunduvatesse ojakestesse (wash outs) kinni ei j22 v6i nende j2rsil servil lihtsalt 2ra ei p6ruta end, et rannakivide otsa massinat 2ra ei l6huks (hullematel juhtudel olid mudugi selleks bypassid).
ja loomulikult tuli hoiduda ka maanduvate v 6hkut6usvate lennukite eest.
meie suur ja elukogend massin vajas parasjagu sisses6itmist, st ykshetk, teel lake wabby 22rde, otsustas ta j6uetust yles n2idata. niet andsime talle veits puhkust ja piilusime nokaalla.
6nneks j6udsid juht ja massin suht k2hku yksteisem6istmisele, niet undasime ilusti j2rve 22rde v2lja.
Lake Wabby:
parkisime end ning v6tsime ette kilomeetrise sammumise j2rve 22rde, et see suurep2rane vesi 2ra proovida.
jonn katsus dyyni:
prst supelungi tagasi ronimas (andrese pilt):
kuna t6us oli varstivarsti saabumas, oli prst wabby j2rve meil agendas beachil telkimiskoht leida. plaanisime oma laagri j2rgmise vaatamisv22rsuse - Eli Creek'i l2hedale pystitada, et seal ojakeses veel enne pimedust (mis siin kuklapoolel saabub ikka v2ga vara) sulistamas k2ia.
laager kukkus v2lja selline (kah vist andrese pilt?):
6htune vaade oseaanile laagrist:
yritasime tuvastada Eli Creeki jalutusk2igukaugust:
andrese pilt jalutajatest:
mellu trehvas rannal soldier crabse (m2letate kyll neid, kes siin randadel neid liivapallikesi veerevavad?):
fraseril on igakell m6eldud turistide sinisilmsusele:
zoom:
jalutajad:
Eli Creeki me seal rannas seep22v ei tuvastanudki, tundus, et olime oma kahe kaardi abil suutnud laagerduma asuda lihtsalt liig kaugele. a seeeest kypsetas anu meile lohutuseks suureprse 6htusoogi:
ja et andresel sattus olema ka synnip22v, oli ka magustoit nigu varnast v6tta :)
siuke pidu oli meil :)
fraseri wildlife'i ja turistide c2mpimise vyrtsikaimad tegelased on ilmselt dingod. fraseri dingod olla yhed austraalia puhtaimat t6ugu. et ei ole koertega segunenud. ja seeprst ei lubata saarele ka koeri tuua. igal pool saarel (ja enne saarele minemistki), on yleval sildid infoga dingodest ja keeldudega-6petustega dingokohtlemise teemal. n2iteks ei tohi kuhugi toitu ripakile j2tta, r22kimata neile ampsu pakkumisest. rannas telkides tuleb toit peita autosse v kuhugi mujale l6hnakindlasse kohta, et mitte dingosid endile ligi meelitada. lastega ei lubata yldse lihtsalt niisama k2mpida, lastega v6ib oobida vaid aiaga piiratud spetsjaalsetel telkimisaladel. yp66sasse pissale tuleb minna v2hemalt kahekesi ja tahkemad palad kaevata v2hemalt 50cm sygavale liivasse. 4wd rentimisele eelnevas briifimisvidjos n2idati ka, kuda tuleb k2ituda dingosid trehvates. jalak2ijad asetagu k2ed rinnale risti ja taandugu hiilival sammul. autos6itjad pidagu auto kinni, j22gu autosse ja oodatagu dingo(de) lahkumist.
meil kahjuks v 6nneks dingode trehvamine agendasse ei mahtund, aga ikka suht k6he oli kyll k6rvaldyyni taha "toiletisse" minna, eriti pimedas. igakord oli tunne, et nyyd kyll yks dingo oma hambad sulle peppu loob :) niet vetsuk2igud said meil dingode urrutamiseks ymbernimetatud :) anu oli ka oosel (l2bi une?) ka miskeid h22li kuulnud. ning omiku 2rgates spottisid nii mellujonn kui ka andres meie l2hedal dingode jalaj2lgi. prs irmus oli siis kyll m6elda kuda mul oosel vaatamata turvalisuse kaalutlustel asjatoimetuste edasi lykkamine eba6nnestus ning seal yksi taskulambiga oosel p66sataga k2isin p2rast pikka kannatamist.
siin andrese omikune pilt:
omiku leidsime kiiresti kadunud eli creeki ja v6tsime ette supelungi
mooda rannamagistraali edasi s6ites vaatasime 2ra veel yhe kohaliku vaatamisv22rsuse - 1905. a ehitatud ning mahakantuna 1935 a tornaado (cyclon on tornaado v2?) t6ttu saarele maandunud s.s. maheno.
v2rviline liiv
siin on merle miskit sisalikku spottinud ja asjapulgad uurivad asja :)
enne tagasi mandrile praamitamist oli plaan veel kahes maailma puhtaimatest j2rvedest ujumas k2ia, nii et keerasime j2lle sisesaare teedele. teel kohtasime vihma- ja muud metsa ning tegimese yksjagu puuvaatlusi. n2iteks 215meetrise diameetriga satinay puu oli yks, mis silma j2i.
siukstest altyles tehtud puupiltidest, mis selle tripi ajal tehtud sai, saaks vist terve albumi t2is. v kaks :) (anu pilt)
igayhel oma puu ;)
tee lake birraweeni juurde oli hyperekstreem, niet kohati tuli tuli massinat taltsutada lausa kahel juhil korraga.
aga kohale me j6udsime (m6ni isegi jala, nagu n2ha) (anu pilt)
siuke vaade tasus ju 2ra? supelungist r22kimata.
l6una (andrese pilt)
viimase, saare populaarseima j2rve Lake McKenzie juurde j6udsime juba yliv2sinult ega akand enam supelriideid v2lja tirima. sealsed turistide-backpackerite hordid ka ei old just meelitavad, lyhike hinget6mme vappuvast s6idust, amps sokolaadi ja kohm enne praamis6itu kulus rohkem marjaks.
tsaupakaa fraser
j2rgmine peatus Agnes Water.
olime p22val anu ja andresega bookinud 4rattaveoga massina rendi ja muud vajaliku staffi, et j2rgmisel kahe p22val ette v6tta 2p2evane trip maailma suurimale liivasaarele nimega Fraser. lisaks l6putule liivale on fraseril ohtralt ylipuhta, selge veega ning mitmekesise elanikkonnaga j2rvesid. kui ma 6igesti m2letan, siis asub fraseril yle poole kogu world heritage listis olevatest j2rvedest.
kuigi fraserile saab ka veidi allpool rannikult, on hervey bay see peamine yhenduspunkt fraseriga. backpackerite hostelis, kus oobisime, olidki praktselt vaid noored, kes olid ootamas oma fraserituurii v6i sis sealt 2sja ylevoolavate muljetega tulnud. :)
kuigi rendimassin (siuke) oli suht suur ja s6itmiseks lausa 7le inimesele, tuli asjade mahutamisega veits vaevagi n2ha.
saareles6it algas praamiga, loomalikult. autodel tuli praamile tagurdada. inimestele 6nneks selliseid piiranguid ei tehtud :P
k6ik saare teed on liivast tehtud. nagu arvata v6ib ;) seeprst siis ka ainuv6imalik seal 4wd massinatega liikuda. tegelt on ka jupikesi asfaltit, paaris miniasulas. a mudu teed n22vad v2lja siuksed.
ja see pole veel midagi. sel pildil on tee puha kahesuunaline. mudu ikka kitsas ja v2ga roopjas v trepjas metsavahetee, kus vastus6itva auto puhul tuleb emmalkummal tagurdada moodas6idu saarekesele (mai m2leta, vist oli passing bay nende asjade nimi?). seega tuleb s6ites alati silmas pidada tee22res olevaid moodalaskmiskohti, et auto vastutulles teada, kas oled just m6nest neist moodunud ja on m6ttekas tagurdada sul v vastutulijal. kui aga tee on parajasti m2kket6us v langus, peab tagurdajaks olema ylespoole suunduv massin, sest m2otsast tulijal on tagurdamine oluliselt raskendatud, eksole. ja v2ga rasketes kohtades, nt suurte kallete korral, on tee laudjas. veel yks veidrus selle saare teedega oli siuke silt:
sest siin ju vasakpoolne liiklus austraaljas, ja "keep left" silte lollidele turistidele on praktsel igal 100-l meetril. no peagut. seega on "keep right" m2rk ikka v2gagi m2rkimisv22rne vaatamisv22rsus austraaljas.kimasimegi esmalt saare l22nerannikult (kus liigelda yliraske, ohtlikki ja rendiautodega lausa keelatud) otse idarannikule, fraseri magistraalile (nagu andres ytleb). see t2hendab sis randa nimega seventy-five mile beach, mis on m66na ajal piisavalt lai, et mitu massinat k6rvutigi s6itma mahuvad.
mellul oli oseaani yle eriti eameel:
ujuda kahjuks seal oseaanis ei saanud. tiigerhaid, stingerid ja karmid hoovused p6hjuseks.
rannas6idul pidi olema valvel, et soolavette ei s6idaks (lisaks soolasuse kahjule, kaob lainega liiv varvaste alt nigu niuhti, ratastest r22kimata, edasi v6ite ise arvata, mis juhtub), et ookeani suunduvatesse ojakestesse (wash outs) kinni ei j22 v6i nende j2rsil servil lihtsalt 2ra ei p6ruta end, et rannakivide otsa massinat 2ra ei l6huks (hullematel juhtudel olid mudugi selleks bypassid).
ja loomulikult tuli hoiduda ka maanduvate v 6hkut6usvate lennukite eest.
meie suur ja elukogend massin vajas parasjagu sisses6itmist, st ykshetk, teel lake wabby 22rde, otsustas ta j6uetust yles n2idata. niet andsime talle veits puhkust ja piilusime nokaalla.
6nneks j6udsid juht ja massin suht k2hku yksteisem6istmisele, niet undasime ilusti j2rve 22rde v2lja.Lake Wabby:
parkisime end ning v6tsime ette kilomeetrise sammumise j2rve 22rde, et see suurep2rane vesi 2ra proovida.jonn katsus dyyni:
prst supelungi tagasi ronimas (andrese pilt):
kuna t6us oli varstivarsti saabumas, oli prst wabby j2rve meil agendas beachil telkimiskoht leida. plaanisime oma laagri j2rgmise vaatamisv22rsuse - Eli Creek'i l2hedale pystitada, et seal ojakeses veel enne pimedust (mis siin kuklapoolel saabub ikka v2ga vara) sulistamas k2ia.laager kukkus v2lja selline (kah vist andrese pilt?):
6htune vaade oseaanile laagrist:
yritasime tuvastada Eli Creeki jalutusk2igukaugust:
andrese pilt jalutajatest:
mellu trehvas rannal soldier crabse (m2letate kyll neid, kes siin randadel neid liivapallikesi veerevavad?):
fraseril on igakell m6eldud turistide sinisilmsusele:
zoom:
jalutajad:
Eli Creeki me seal rannas seep22v ei tuvastanudki, tundus, et olime oma kahe kaardi abil suutnud laagerduma asuda lihtsalt liig kaugele. a seeeest kypsetas anu meile lohutuseks suureprse 6htusoogi:
ja et andresel sattus olema ka synnip22v, oli ka magustoit nigu varnast v6tta :)
siuke pidu oli meil :)
fraseri wildlife'i ja turistide c2mpimise vyrtsikaimad tegelased on ilmselt dingod. fraseri dingod olla yhed austraalia puhtaimat t6ugu. et ei ole koertega segunenud. ja seeprst ei lubata saarele ka koeri tuua. igal pool saarel (ja enne saarele minemistki), on yleval sildid infoga dingodest ja keeldudega-6petustega dingokohtlemise teemal. n2iteks ei tohi kuhugi toitu ripakile j2tta, r22kimata neile ampsu pakkumisest. rannas telkides tuleb toit peita autosse v kuhugi mujale l6hnakindlasse kohta, et mitte dingosid endile ligi meelitada. lastega ei lubata yldse lihtsalt niisama k2mpida, lastega v6ib oobida vaid aiaga piiratud spetsjaalsetel telkimisaladel. yp66sasse pissale tuleb minna v2hemalt kahekesi ja tahkemad palad kaevata v2hemalt 50cm sygavale liivasse. 4wd rentimisele eelnevas briifimisvidjos n2idati ka, kuda tuleb k2ituda dingosid trehvates. jalak2ijad asetagu k2ed rinnale risti ja taandugu hiilival sammul. autos6itjad pidagu auto kinni, j22gu autosse ja oodatagu dingo(de) lahkumist.meil kahjuks v 6nneks dingode trehvamine agendasse ei mahtund, aga ikka suht k6he oli kyll k6rvaldyyni taha "toiletisse" minna, eriti pimedas. igakord oli tunne, et nyyd kyll yks dingo oma hambad sulle peppu loob :) niet vetsuk2igud said meil dingode urrutamiseks ymbernimetatud :) anu oli ka oosel (l2bi une?) ka miskeid h22li kuulnud. ning omiku 2rgates spottisid nii mellujonn kui ka andres meie l2hedal dingode jalaj2lgi. prs irmus oli siis kyll m6elda kuda mul oosel vaatamata turvalisuse kaalutlustel asjatoimetuste edasi lykkamine eba6nnestus ning seal yksi taskulambiga oosel p66sataga k2isin p2rast pikka kannatamist.
siin andrese omikune pilt:
omiku leidsime kiiresti kadunud eli creeki ja v6tsime ette supelungi
mooda rannamagistraali edasi s6ites vaatasime 2ra veel yhe kohaliku vaatamisv22rsuse - 1905. a ehitatud ning mahakantuna 1935 a tornaado (cyclon on tornaado v2?) t6ttu saarele maandunud s.s. maheno.
v2rviline liiv
siin on merle miskit sisalikku spottinud ja asjapulgad uurivad asja :)
enne tagasi mandrile praamitamist oli plaan veel kahes maailma puhtaimatest j2rvedest ujumas k2ia, nii et keerasime j2lle sisesaare teedele. teel kohtasime vihma- ja muud metsa ning tegimese yksjagu puuvaatlusi. n2iteks 215meetrise diameetriga satinay puu oli yks, mis silma j2i.
siukstest altyles tehtud puupiltidest, mis selle tripi ajal tehtud sai, saaks vist terve albumi t2is. v kaks :) (anu pilt)
igayhel oma puu ;)
tee lake birraweeni juurde oli hyperekstreem, niet kohati tuli tuli massinat taltsutada lausa kahel juhil korraga.
aga kohale me j6udsime (m6ni isegi jala, nagu n2ha) (anu pilt)
siuke vaade tasus ju 2ra? supelungist r22kimata.
l6una (andrese pilt)
viimase, saare populaarseima j2rve Lake McKenzie juurde j6udsime juba yliv2sinult ega akand enam supelriideid v2lja tirima. sealsed turistide-backpackerite hordid ka ei old just meelitavad, lyhike hinget6mme vappuvast s6idust, amps sokolaadi ja kohm enne praamis6itu kulus rohkem marjaks.tsaupakaa fraser
j2rgmine peatus Agnes Water.
3 comments:
tead, mul ei tasugi kirjutama hakata, suunan kõik siia :P
eeeiiiii!!!! meellluuu, sul on oma pildid ja oma muljed ja ma kylll hirmmmsasti tahaks neid su blogist lugeda!!!
onjaonja???!!! pliiiiissssss :)
pealegi mai tea, milla j6uan yleyldse j2rgmiste kanneteni, sest pilta on megapalju ja neid netis sortida + teksti kirjutada v6tab ikka nii sadamiljoon aega, et varsti saab raha otsa nimodi netis istudes :)
No siis pidi teil küll palju asju olema, kui defenderi täis saite :) Me tegime sügisel sellise eluka 30 a vana sugulasega metsatöid ja tonn puid täitis ainult pool ruumi. Aga sellises kohas matkata, kus "rändloverit" vaja läheb, tahaks küll.
Post a Comment